Tagasiside


Lehekülje täiuslikumaks vaatamiseks uuendage browserit (vähemalt IE 9) või valige teine lehitseja!
Küsitlus
Kuidas oled rahul praeguse Kultuuriaknaga?
Olen väga rahul
Olen rahul
Ajab asja ära
Pole rahul
Vajab kiiremas korras uuendust


22.02 XES koosolek: Katrin Kiirend-Pruuli vanemate ja laste suhete XXiguslikust korraldusest esimesel iseseisvusperioodil




--001a114dd06276b09c05488c292e



Head listilugejad!

Olete oodatud jƤrgmisele ƕpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub 22.
veebruaril kell 16.15

Lossi 3-406

Ettekande peab Katrin Kiirend-Pruuli teemal "Perekond muutuste tuules:
vanemate ja laste suhete Ƶiguslik korraldus esimesel iseseisvusperioodil"


Ettekanne keskendub peresuhete Ƶiguslikule regulatsioonile kehtinud Balti
Eraseaduse ning vƤljatƶƶtamisel olnud tsiviilseadustiku eelnƵude pinnalt.


Ehkki Eesti Vabariik ja seadusandlus Ć¼ldiselt arenes 1920ndatel kiiresti
vabaduse ja vƵrdƵiguslikkuse suunas, ei jƵudnud uued modernsed
regulatsioonid sama kiiresti eraƵiguse valdkonda. Perekonnasuhteid jƤi
esialgu edasi reguleerima vanamoodne ja konservatiivne Balti Eraseadus.
Selgeimalt avaldus vastuolu Balti Eraseaduse konservatiivsuse ja modernse
vƵrdsusidee vahel abikaasade omavahelistes suhetes. Abikaasade isiklikes
suhetes oli suurimaks vaidluskohaks naisele pereasjade otsustamisel suurema
kaasarƤƤkimisƵiguse andmine. Teiseks peamiseks vaidluskohaks oli
vallaslaste ja nende emadega seonduv, eriti vƤljaspool abielu sĆ¼ndinud
laste Ƶigused ja kohustused nende isade suhtes. VƤhem poleemikat tekitas
vanemate ja laste suhte Ć¼ldine Ƶiguslik regulatsioon.




KƵik oodatud!

www.ut.ee/OES

--001a114dd06276b09c05488c292e



Head listilugejad!Olete oodatud jƤrgmisele ƕpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub 22. veebruaril kell 16.15Lossi 3-406Ettekande peab Katrin Kiirend-Pruuli teemal "Perekond muutuste tuules: vanemate ja laste suhete Ƶiguslik korraldus esimesel iseseisvusperioodil"Ettekanne keskendub peresuhete Ƶiguslikule
regulatsioonile kehtinud Balti Eraseaduse ning vƤljatƶƶtamisel olnud
tsiviilseadustiku eelnƵude pinnalt.

Ehkki Eesti Vabariik ja seadusandlus Ć¼ldiselt
arenes 1920ndatel kiiresti vabaduse ja vƵrdƵiguslikkuse suunas, ei jƵudnud uued
modernsed regulatsioonid sama kiiresti eraƵiguse valdkonda. Perekonnasuhteid
jƤi esialgu edasi reguleerima vanamoodne ja konservatiivne Balti Eraseadus.
Selgeimalt avaldus vastuolu Balti Eraseaduse konservatiivsuse ja modernse
vƵrdsusidee vahel abikaasade omavahelistes suhetes. Abikaasade isiklikes
suhetes oli suurimaks vaidluskohaks naisele pereasjade otsustamisel suurema
kaasarƤƤkimisƵiguse andmine.Ā  Teiseks
peamiseks vaidluskohaks oli vallaslaste ja nende emadega seonduv, eriti Ā vƤljaspool abielu sĆ¼ndinud laste Ƶigused ja
kohustused nende isade suhtes. VƤhem poleemikat tekitas vanemate ja laste suhte
Ć¼ldine Ƶiguslik regulatsioon.Ā KƵik oodatud!www.ut.ee/OES

--001a114dd06276b09c05488c292e--
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31