Tagasiside


Lehekülje täiuslikumaks vaatamiseks uuendage browserit (vähemalt IE 9) või valige teine lehitseja!
Küsitlus
Kuidas oled rahul praeguse Kultuuriaknaga?
Olen väga rahul
Olen rahul
Ajab asja ära
Pole rahul
Vajab kiiremas korras uuendust


19.04 XES koosolek: Madis Maasing Tartu piiskopkonna pXXrandi probleemist Liivimaa sXXja alguses




--001a114e55249fff82054d6ba0d9



Head listilugejad!

Tuletan meelde, et olete oodatud jƤrgmisele ƕpetatud Eesti Seltsi
koosolekule, mis toimub 19. aprillil kell 16.15

Lossi 3-406

Ettekande peab Madis Maasing teemal "Tartu piiskopkonna pƤrandi probleem
Liivimaa sƵja alguses".


1558. aasta juulis langes Tartu Vene tsaari vƤgede valdusesse, misjƤrel sai
sellest Ivan IV olulisim tugipunkt Liivimaal. Teised liivimaalased ei
leppinud siiski sugugi ei linna ega piiskopkonna kaotamisega, vaid pĆ¼Ć¼dsid
neid veel kahel korral (1558 ja 1559) tagasi vallutada. Nad tegid
piiskopkonna tuleviku osas ka mitmesuguseid plaane, mis aga Ć¼ksteisega
vastuoludesse sattusid. Nimelt pidasid end selle kƵige sobivamaks
tulevaseks valitsejaks nii Riia peapiiskop koos oma koadjuutori (abilise ja
ametikoha pƤrija) Christophiga, Saksa Ordu Liivimaa haru kui ka Taani
kuninga vend hertsog Magnus. Peale nende mƤngisid olulist rolli ka Tartu
piiskopkonna seisuste (toomkapiitli, vasallide ja linna) esindajad, kellest
suur osa oli Vene vƵimualalt lahkunud ning veel vallutamata Liivimaa osades
(eelkƵige Tallinnas ja LƤƤnemaal) varjupaika leidnud.


Ettekandes kƤsitlengi lƤhemalt eelnimetatud osapoolte Tartu-suunalisi
tegevusplaane (varem on neid kƤsitletud suhteliselt pealiskaudselt) ning
vaen nende Ƶnnestumise vƵimalusi. Selleks kƤsitlen Liivimaa sƵja alguse
poliitilist olukorda laiemalt ning pƵgusalt sedagi, kuidas Tartu piiskopid
varasemal ajal ametisse said.


KƵik oodatud!

www.ut.ee/OES

--001a114e55249fff82054d6ba0d9



Head listilugejad!Tuletan meelde, et olete oodatud jƤrgmisele ƕpetatud Eesti Seltsi koosolekule, mis toimub 19. aprillil kell 16.15Lossi 3-406Ettekande peab Madis Maasing teemalĀ "Tartu piiskopkonna pƤrandi probleem Liivimaa sƵja alguses".1558. aasta juulis langes Tartu Vene tsaari vƤgede valdusesse, misjƤrel sai sellest Ivan IV olulisim tugipunkt Liivimaal. Teised liivimaalased ei leppinud siiski sugugi ei linna ega piiskopkonna kaotamisega, vaid pĆ¼Ć¼dsid neid veel kahel korral (1558 ja 1559) tagasi vallutada. Nad tegid piiskopkonna tuleviku osas ka mitmesuguseid plaane, mis aga Ć¼ksteisega vastuoludesse sattusid. Nimelt pidasid end selle kƵige sobivamaks tulevaseks valitsejaks nii Riia peapiiskop koos oma koadjuutori (abilise ja ametikoha pƤrija) Christophiga, Saksa Ordu Liivimaa haru kui ka Taani kuninga vend hertsog Magnus. Peale nende mƤngisid olulist rolli ka Tartu piiskopkonna seisuste (toomkapiitli, vasallide ja linna) esindajad, kellest suur osa oli Vene vƵimualalt lahkunud ning veel vallutamata Liivimaa osades (eelkƵige Tallinnas ja LƤƤnemaal) varjupaika leidnud.Ettekandes kƤsitlengi lƤhemalt eelnimetatud osapoolte Tartu-suunalisi tegevusplaane (varem on neid kƤsitletud suhteliselt pealiskaudselt) ning vaen nende Ƶnnestumise vƵimalusi. Selleks kƤsitlen Liivimaa sƵja alguse poliitilist olukorda laiemalt ning pƵgusalt sedagi, kuidas Tartu piiskopid varasemal ajal ametisse said.Ā KƵik oodatud!www.ut.ee/OES

--001a114e55249fff82054d6ba0d9--
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31