Tagasiside


Lehekülje täiuslikumaks vaatamiseks uuendage browserit (vähemalt IE 9) või valige teine lehitseja!

eerikupäev

Kuupäev: 18.05
Kirjeldus:

Meie rahvakalendris võib eerikupäeva asjata otsida. Ajaloohuvilisele tallinlasele meenutab Eriku nimi küllap kõigepealt Rootsi kuningas Eerik XIV, sest tema võimuloleku ajal 1561. aastal said Eestimaa vürstiriik ja Tallinna linn kõrge Rootsi krooni kaitse alla. Algas 1710. aastani väldanud rootsi aeg. Tolle Eeriku järjekorranumber osutab, et rootslaste jaoks pidi nimel niisama tugev külgetõmbejõud olema nagu Louis'l prantslastele (18 sellenimelist kuningat).

Meie imestus Eeriku- nimeliste Rootsi kuningate rohkuse üle kahaneb, kui võtame arvesse: Püha Eerik on Rootsimaa kaitsepühak. Kahetsusväärsel kombel on tema isiku kohta vähe ajalooliselt usaldusväärset teavet.

Püha Eerik kuulub ühte ritta selliste Põhjamaade kuningaist pühakutega nagu Norra P. Olav, Taani P. Kanut. Kõik kolm olid oma maa ristiusustajad. Kõik kolm olid kompromissitu ja vägivaldse loomuga, omamoodi revolutsionäär- kuningad. Uuemast ajast võiks neid ehk Peeter Suurega võrrelda, kes kah oma maad hoobilt pöörata tahtis. Erinevus oli aga selles, et Venemaa kannatas oma valitseja despootluse välja nagu alati, kuid Põhjala rahvad tõstsid mässu ja tapsid oma käredad kuningad. See ei takistanud postuumset austamist, mis ka meile Tallinna ulatus: Norra Olavile pühendatud Oleviste kirikus olid enne reformatsiooni nii P. Olavi, Taani P. Kanuti, Rootsi P. Eeriku kui ka Soome P. Henriku altarid. Viimane polnud küll kuningas, kuid tegutses paaris P. Eerikuga.

Rootsis, Uppsala Toomkiriku altari taga on kuldses kirstus Rootsimaa kaitsepühaku luud- kondid. Neist ühe kaelaluu lüli on purustatud. See vastab teatele, mille kohaselt P.Eerik tapeti jumalateenistuse ajal odatorkega kaela. Ent miks? Eerik Jedvardssonist arvatakse, et ta oli inglise päritolu (Edwardi poeg?). Pole teada ei tema trooniletõusmise täpne aeg ega asjaolud. Ühed raamatud väidavad, et Eerik sai kuningaks aastal 1150, teised - aastal 1156.

Veidi varem, aastal 1153, oli maale tulnud inglane Henrik, kes sai Uppsala piiskopiks ja Eeriku nõuandjaks. Koos tegid nad ristiretke Soome aastal 1157. Kapitta allikal ristiti soomlased. Eerik naases seejärel Rootsi, lootes, et Soome jääb Rootsi mõjuvõimu alla. Hendrik sai Turu piiskopiks.

Rootsis hoolitsenud Eerik eriti ühe tsistertslaste kloostri eest ja elanud isegi väga askeetlikult, kandes jõhvsärki. Vaevalt, et ta eriti soosis oma alamate ilmalikku pidutsemislusti. Askeedid tikuvad olema fanaatikud.

Pole täpselt teada, kuidas, ent kuningas ajas osa oma alamaid vihale kirikute ehitamise ja nendega seotud suurte kulutustega, eriti Uppsalas. Taani troonipretendent Magnus liitis Eeriku isiklikud ja poliitilised vastased Rootsis. Pärimuse järgi otsustanud nad Eerikule Uppsalas missa ajal kallale tungida. Eerik sai kavast teada, kuid pidas tähtsamaks enne missa ära kuulata ja alles seejärel lahingusse minna. Vastased aga ei jätnud selleks aega. Tunginud kirikusse, lõid nad maha Eeriku kaitsemeeskonna ja seejärel kuninga enda. Märtrisurm tuli tema edasisele mainele ainult kasuks. Eeriku poeg Knud sai papast sootuks pikemaks ajaks troonile: 1167 - 1196.

Uppsala piiskopkonna kalendris nimetati kuningas Eerikut esimest korda pühakuks 1198. aastal. Samas on 18. maid tähistatud kui "Henricus Rexi" püha. Paavsti bulla aastast 1256 andis loa P. Eeriku mälestuspäeva tähistamiseks kogu katoliiklikus maailmas. Tegelikult levis tema kultus põhiliselt Skandinaavias. Tema püha on 10. juulil, seitsmevennapäeval, koos Taani Knudiga (meiepäraselt Kanut).

P.Eerikut kujutatakse noore kuningana, lipu ja riigiõunaga, sageli altari juures. P. Kanutist võib teda eristada habeme puudumise põhjal. Ka P. Olavuga ei saa Eeriku kujutised segi minna, kuna P.Olav trambib jalge alla paganlust kehastavat kuningapäist lohet, Eerik seisab niisama, otsekui nägus kroonitud rüütel säravas raudrüüs.

Meil Eestis pole P.Eeriku kujutisi ega altareid säilinud. Lähim kuju on Stockholmis Linnamajas (raekojas). Sestap pole imestada, et pärast P. Eeriku altari purustamist Olevistes reformatsiooniga kaasnenud pildirüüste ajal (14. septembril 1524) on eerikupäev hakanud meie rahva mälus kustuma. Praegu on sel oluline tähendus vaid katoliiklastele, muidu üksnes Eeriku- nimelistele. Nimepäeva võivad pidada ka Erika, Eero, Erkki, Ergo, Ero, Erich, Eeri, Erko. Eerikupäeval sobib üle lugeda Aleksis Kivi "Seitset venda", jälgides erilise tähelepanuga noorima venna Eero vingerpusse.

Jüri Kuuskemaa

Allikas: http://miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/teised/eerikupev.htm

Tagasi
          1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30