Tagasiside


Lehekülje täiuslikumaks vaatamiseks uuendage browserit (vähemalt IE 9) või valige teine lehitseja!
Küsitlus
Kuidas oled rahul praeguse Kultuuriaknaga?
Olen väga rahul
Olen rahul
Ajab asja ära
Pole rahul
Vajab kiiremas korras uuendust


Koht: Muuseumid: Tartu Ülikooli botaanikaaed

Aed on avatud iga päev 7-19 (suvel 7-21) Avamaakollektsioonide külastamine on tasuta Kasvuhooned kell 10-17

Aadress: Lai 38
51005 Tartu
Telefon: 737 6180
Fax:
E-post: botaed@ut.ee
Lingid: http://www.botaanikaaed.ut.ee/
Kontaktisik:
Hinnad: Avamaakollektsioonid tasuta

Kasvuhooned:

Täiskasvanud 3€
Sooduspilet 2€
Perepilet 6€
Muudetud: 30.09.2016, 11:10
Vaatamisi: 16695

Asend: Tartu Ülikooli botaanikaaed asub Mandri-Eesti lõunaosas, merest ligikaudu 180 km kaugusel, Baltikumi linnadest esimesena ajalooürikutes mainitud linnas - Tartus. Aia geograafilisteks koordinaatideks on 26°43´22,1´´ idapikkust ja 58°23´06,6´´ põhjalaiust. Botaanikaaed koosneb kahest aiast, millest Laia tn ehk demonstratsiooniaed paikneb Suur-Emajõe paremal kaldal, jõest ainult 50 m kaugusel 41,0 kuni 49,2m absoluutkõrgusel. Aed on piiratud maakividest laotud müüriga ja kogu ala jääb Laia, Vabaduse ning Kroonuaia tänavate vahele. Botaanikaaia vahetus läheduses asub linnaliini bussipeatus nimega Palmihoone.

Suurus: Laia tn aia pindala on 3,5 ha. Oma suuruselt jääb Tartu Ülikooli botaanikaaed Baltimaade kõige väiksemaks.
Pinnamood: Laia tn aed paikneb Suure-Emajõe terrassil, kus territooriumi liigestavad endisaegsed mattunud kaitseehitised. Seetõttu suhteliste kõrguste vahed võivad ulatuda isegi kuni 8 m luues põnevaid aianduslikke võimalusi.
Kliima: Tartu Ülikooli botaanikaaed kuulub atlantilis-kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda, kus eksisteerivad soe suvi ja mõõdukalt pehme talv. Ilmastu on oluliselt mandrilisem võrreldes Tallinna botaanikaaiaga. Suvel juunikuus ulatub saadav päikseenergia hulk kuni 620 MJ/m², talvel detsembrikuus aga ainult 2,5 MJ/m². Vegetatsiooniperiood (keskm. ööpäevane t° üle 5°) kestab 170-185 päeva, aktiivse taimekasvu periood (keskm. ööpäevane t° üle 10°) aga 120-130 päeva. Tegelikkuses jääb botaanikaaed paljuski linna kohaliku mikrokliima mõjutuste alla, mis omab olulist tähtsust taimede kasvule.
Veestik: Praegusel ajal iseloomustab aia veestikku ainult tiik, mis on jäänuk eelmiste aegade veega täidetud vallikraavidest. Tiiki toidab turbases pinnases veest küllastunud kiht. Vanasti aga olla Jakobi mäelt alguse saanud puhas ja selge allikavesi voolanud veekraavide süsteemis bastioni taga. Aia loodenurgas aga kasutati veel 50 ndatel aastatel allikat joogivee võtmiseks.

Mullastik: Botaanikaaias ei ole looduslikke muldi säilinud. Enamus territooriumist on aegade jooksul olnud kaetud ehitusprahiga, mille peale on aegade jooksul veetud taimede kasvatamiseks sobiv muld. Kultuurkiht on kasvanud ligikaudu 50 cm 100 aastaga.

Taimestik: Looduslikke taimekooslusi botaanikaaias säilinud ei ole. Selle peamiseteks põhjusteks tuleb lugeda aia väikest pindala ja linnakeskset asendit.
Loomastik ja linnustik: Botaanikaaias elavad tüüpilised linnatingimustega kohanenud loomad ja linnud. Samas ei saa seda pidada väga mitmekesiseks linnapargi loomastikuks ja linnustikuks. Siin on kohatud suveõhtutel siili, rohukonna, hiiri, isegi jänest. Mandzuuria pähklitega maiustab talvel orav. Lindudest laulavad erinevatel aastaaegadel ööbikud, põõsalinnud, leevikesed, tihased, puukoristajad, lehelinnud. Palmihoone taga asuvat lääne pärna kasutavad hakid ööbimiseks. Tiigis elavad kogred. Aia mitmekesistamiseks on palmihoones paigutatud akvaariumid ja basseinis elavad Saksa tõugu karpkalad ning angerjas. Akvaariumites võib näha nii erinevaid veetaimi kui ka näiteks Mississipi punakõrv kilpkonna ja Leedus looduses elavat sookilpkonna.

Tegevus: Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi. Suurt rõhku pannakse aiakujunduslikele võtetele, muutmaks aiandust külgetõmbavaks ja arvestatavaks kodukaunistamise võtteks ning huvialaks. Botaanikaaia tegevuste uuemaks suunaks kujuneb haruldaste-, kaitsealuste- ning teadusliku ja kultuuriväärtuslike taimede seemnepanga organiseerimine ja tööle rakendamine. Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi


Allikas: www.ut.ee/botaed/

sündmused
Aeg Sündmus: Vaatamisi  
17.04.2017 - 28.05.2017 Botaanikaaia näitus "Umbrohi taldrikul”
145 Näitus
          1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30