Eesti Muusika Päevad 2025 - Eesti Rahvusmeeskoor

1 / 1

Tutvustus

Eesti Muusika Päevade 2025. aasta festivali idee tuum ja teema «SADA / 100» on eelkõige kantud Eesti Heliloojate Liidu 100. aastapäevast. Nimelt asutati EHL-i seaduslik ja sisuline eelkäija (Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts) 19. novembril 1924. EHL võtab väärika juubeliaasta avaliku tähistamise fookusesse 2025. aasta kevadhooajal.

KAVAS:
Raimo Kangro – “Ülemlaul” (2001)
Tõnis Kaumann – “Hanna kiidulaul” (2021)
Aare Kruusimäe – “Ma tänan Sind”, “Mu süda, ärka üles” (2008)
Aare Kruusimäe – “Eest ära!” (2007)
Ülo Krigul – “Das ist des Jägers Ehrenschild” (2024)
Tõnu Kõrvits – “Kuu triptühhon”: I, II, III (2020)
Tõnis Kaumann – “Moria mai” (2024)
Tõnu Kõrvits – “Do Not Go Gentle into That Good Night” (2024)

Eesti Rahvusmeeskoor on üks tuntumaid ja mainekamaid meeskoore kogu maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Järgnevatel aastakümnetel on koori juhatanud Harald Uibo, Uno Järvela, Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots, Kaspars Putniņš jt. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. Rahvusmeeskoori repertuaar ulatub gregoriaani laulust 21. sajandi muusikani. Eesti heliloojate kõrval on koorile muusikat loonud sellised maailmanimed naguDmitri Šostakovitš, Otar Taktakišvili, Gavin Bryars ja Giovanni Bonato. Koori repertuaaris ja hooajakavades on nüüdismuusikal kandev ja aina kasvav roll. Pidevalt Eesti Rahvusringhäälingule salvestav koor on teinud koostööd ka f irmadega Deutsche Grammophon,Sony, Finlandia, Alba Records, GB Records, Virgin Classics, Aurora Ondine, Toccata Classics ja SOOND. 2004. aastal võideti koorimuusika kategoorias Eesti esimese Grammy Sibeliuse kantaatide salvestise eest, viimasel kümnendil on kooril valminud seitse plaati, millest esimene Galina Grigorjeva autoriplaat „In paradisum“ pälvis 2015. aastal Eesti muusikaauhindade galal parima klassikaalbumi tunnustuse.

Loe lähemalt