Firenze õlgkübar

1 / 1

Tutvustus

Nino Rota muusikaline farss kahes vaatuses

Kõik saab alguse ühest õnnetust hetkest: Fadinardi pulmapäeval sööb tema hobune ära võõra daami Firenze õlgkübara. Kübara omanik Anaide, kes viibis sel hetkel salaja koos oma armukese Emilioga, vajab otsemaid uut ja täpselt samasugust kübarat, et mitte äratada oma armukadedas mehes vähimatki kahtlust. Jaburasse olukorda sattunud Fadinard peab suutma enne oma laulatust leida hobuse kõhus olevast kübarast ideaalse koopia. Kübara otsing viib ta läbi terve Pariisi, kus ta põrkab kokku nii modistide, parunesside, ohvitseride, segaduses sugulaste, kahtlustavate abikaasade kui ka kõiksugu kentsakate pulmakülalistega. Tragöödia asemel sünnib sellest pööraselt tempokas kaos, kust ei puudu äkilised pöörded, värvikad karakterid ega ka õnnelik lõpp.

„Firenze õlgkübar“ (Il cappello di paglia di Firenze, 1955) on itaalia helilooja Nino Rota vaimukas ja hoogne muusikaline farss, mis toob hästi esile helilooja erakordse lavavaistu muusikateatris. Lisaks klassikalisele loomingule tõi Nino Rotale maailmakuulsuse tema filmimuusika, eelkõige „Ristiisa“ triloogia, samuti Oscar filmi „Ristiisa II“ muusika eest.

Koomilises ooperis „Firenze õlgkübar“ ühendab Rota oma filmimuusikale omase mängulisuse ning 19. sajandi itaalia komöödiale iseloomuliku vaimuka elurõõmu. Ooper põhineb Eugène Labiche’i ja Marc-Micheli klassikalisel prantsuse farsil Un chapeau de paille d’Italie, mis on tuntud oma pööraste juhtumiste ja koomiliste arusaamatuste poolest. Teos esietendus 21. aprillil 1955 Palermo Teatro Massimos ja jõudis kiiresti nii Itaalia kui ka maailma ooperilavade repertuaari.

Esituskeel: eesti
Tiitrid: eesti, inglise

Esietendus 27. veebruaril 2027 Vanemuise väikeses majas

Loe lähemalt