Regina-Mareta Soonsein „Aquamorphosis“

Tutvustus

Mõistet „aquamorphosis“ ei eksisteeri ametliku teadusliku või bioloogilise terminina. Tegemist on ladina- ja kreekakeelsetest tüvedest moodustatud neologismiga (uussõnaga), mis ühendab sõnad „aqua“ (vesi) ja „morphosis“(kujunemine, muundumine või moone). Otsetõlkes tähendaks see „veemuutust“ või „veemoonet“.

Näitus mõtestab inimese suhet ainega, mille osa ta ise on, kuid mida ta püüab samal ajal kontrollida. Meie kehad koosnevad suuresti veest, nagu ka kõik muu elav, mis sünnib, kasvab, muundub ja laguneb. Vesi liigub läbi kehade ja maastike, ühest vormist teise, kandes endas elu pidevat ringlust. Selles voolus ei ole inimene erand, vaid üks paljudest ajutistest vormidest. Oleme osa suuremast looduslikust lapitekist, kus iga vorm on ühtaegu iseseisev ja lahutamatult seotud kõigega enda ümber.

„Vesi ei püsi ühes vormis ega kuulu lõplikult ühelegi kehale. Aine ringleb, rakud jagunevad, organismid tekivad ja teisenevad. Inimene on osa sellest lõputust aquamorphosis’est — maailma aineringest, milles kõik elav on omavahel seotud. Ometi püüame seda pidevat liikumist kontrollida ja raamidesse suruda, omastades midagi, mis on alati olnud osa meist suuremast tervikust,“ selgitab kunstnik.

Regina-Mareta Soonsein (s 1991) on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas 2019. aastal maali erialal, ent viimastel aastatel keskendunud oma loomingus linoollõikele. Ta on osalenud grupinäitustel, teinud isikunäituseid ja loonud ekspositsioone avalikel sotsiaalpindadel alates aastast 2017. Soonsein on pälvinud Biafarin Awardi preemia NordArt rahvusvahelisel näitusel Saksamaal, Wiiralti preemia publikulemmiku tiitli, I Land Sound festivali parima lavakujunduse preemia ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse aasta uue tulija tiitli.

Graafiline disain ja heli: Keijo Kraus

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kultuurkapital.

Loe lähemalt