Tunnistaja

1 / 1

Tutvustus

„Seltsimehed, elu ei ole vahukooretort!” Just sellest filmist pärineb see Ungaris käibefraasiks saanud lause.

Ungari filmid räägivad tihti väikestest inimestest suurtes ajalookeeristes, aga teha Rákosi režiimi (see oli 1950ndate Ungari vaste stalinismile) näidisprotsessidest tragikomöödia, naerda ja nutta sotsialistliku riigikorralduse tobeduse üle, noh, see jäi veel 1960ndate lõpulgi selsamal tobedal riigikorraldusel kurku kinni. Eneseiroonia ei olnud Kádári režiimi kõige tugevam külg, seltsimehed said naljast küll aru, aga ei armastanud seda... Nii et kümne aastat keelatuna riiulil vedelenud film sai kinoekraanidele natuke tsenseeritult alles 1979. aastal, ja ega võimud teda ka siis eriti laialt levitada ei lasknud. Ja juba ainuüksi sel põhjusel sai see kohe Ungaris kultusfilmiks. Rahvas teadis, kustpoolt tuul puhub, ja filmi edulugu ei saanud enam peatada. Varsti äratas film ka rahvusvahelist huvi.

Tänavuse Ungari Filmiõhtute sarja avafilmina näitame filmi tsenseerimata versiooni.

Loe lähemalt